This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Kirikute ja koguduste seadus
Vastu võetud 12. veebruaril 2002.
(RT I 2002, 24, 135),
jõustunud 1. juulil 2002. a.,
muudetud järgmise seadusega:
25.02.2004 jõust.25.03.2004 – RT I 2004, 14, 91;
19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse ülesanne on põhiseadusega igaühele tagatud usuvabaduse
teostamiseks sätestada kirikute, koguduste, koguduste liitude, kloostrite ja usuühingute
liikmeks astumise kord ning nende tegevuse reguleer imine.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid,
arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
§ 2. Usulised ühendused
(1) Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid.
(2) Kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku
usutunnis tusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse
ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel,
valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega
ettenäh tud juhtudel ja korras.
(3) Kogudus käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute
vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse
juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenäh tud juhtudel ja korras.

(4) Koguduste liit käesoleva seaduse mõistes on vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud ja
ühte usku tunnistavate koguduste ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või
nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud
korras.
(5) Klooster käesoleva seaduse mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute
vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel
ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva
seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
§ 3. Usulise ühenduse põhitegevus
(1) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri põhitegevus on oma usu tunnistamine ja
viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usulis te koosolekute ja talituste vormis, ning
usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali -, eetika- , haridus -, kultuuri -, diakoonia -,
sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele
iseloomulikke usuliste talituste ja tee nistuste vorme.
(2) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri eesmärk või põhitegevus ei või olla
majandustegevuse kaudu tulu saamine.
(3) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja nende asutuse juhatustel ning kloostriülemal on
õigus anda usulise ühenduse tegevust puudutavaid akte vastavalt põhikirjas sätestatud
korrale.
§ 4. Usuühing
(1) Usuühing on füüsiliste või juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, kelle põhitegevus
on usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali -, eetika- , haridus -, kultuuri -,
dia koonia -, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane tegevus väljaspool kirikule või kogudusele
iseloomulikke usuliste talituste vorme ning kes ei pea olema seotud konkreetse kiriku,
koguduste liidu või kogudusega.
(2) Usuühing kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
mittetulundusühingute seadusega (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23,
355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88,
591) ettenähtud korras. Usuühingu põhikirja seaduses sätest atud nõuetele vastavuse
kindlakstegemiseks võib registrit pidava maa – või linnakohtu esimees peatada registrisse
kandmise menetluse kuni kaheks kuuks ning pöörduda seisukoha saamiseks
ministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade
korraldamine, või pädeva asutuse poole eksperdiarvamuse saamiseks.
§ 5. Õigusvõime
(1) Usuline ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse
mittetulundusühingute seadust, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi mittetulundusühingute seaduses
liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse
ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist.
(3) Usulise ühenduse ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
(4) Usulise ühenduse õigusvõime tekib tema kandmisega usuliste ühenduste registrisse
(edaspidi register ) ning lõpeb tema kustutamisega registrist.
(5) Kirikusse või koguduste liitu kuuluv kogudus, kes ei ole registrisse kantud, samuti
kirikusse kuuluv klooster, kes ei ole registrisse kantud, ei ole juriidiline isik.
§ 6. Asukoht
(1) Kiriku, koguduse ja koguduste liidu asukohaks on koht, kus asub kiriku, koguduse ja
koguduste liidu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kloostri asukohaks on
koht, kus asub kloostri hoone või hoonete kompleks.
(2) Kiriku, koguduse ja koguduste liidu juhatus asub Eestis, olenemata tema vaimuliku
keskuse asukohast.
§ 7. Nimi
(1) Usulise ühenduse nimi peab olema ki rjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat
sõna «kirik», «kogudus», «koguduste liit» või «klooster» ning selgelt erinema teistest
Eestis registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse
eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vor mi osas.
(2) Usulisel ühendusel võib olla tema põhikirjas fikseeritud nimelühend, mida ei kasuta
ükski teine Eestis registreeritud usuline ühendus.
(3) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema nime või nimelühendi õigustamatu
kasutamisega, võib nõud a selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud
kahju hüvitamist.
2. peatükk
Üksikisiku usuvabadus
§ 8. Üksikisiku õigused
(1) Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kui
see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust ega teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

(2) Keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise
kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja
kannatanu.
(3) Igal isi kul on õigus lahkuda kogudusest, teatades enne oma otsusest koguduse
juhatusele. Igal isikul on õigus lahkuda kloostrist, teatades enne oma otsusest
kloostriülemale.
(4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema
eestk ostjal õigus muuta.
(5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel
on vähemalt 18- aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist
vanusemäära.
(6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vas tavalt oma usutunnistusele.
(7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase
matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse.
§ 9. Usuliste talituste täitmine ravi- , õppe-, hoolekande – ja kinnipidami sasutustes ning
väeosades
(1) Ravi -, õppe -, hoolekande – ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on
õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku
korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute
õigusi.
(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi- , õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab
usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori,
kaitseväes väeosa ülema ning Kaitselii dus maleva pealiku loal.
§ 10. Lapse kuulumine kogudusse
(1) Iga isik, kes on vähemalt 15- aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või
lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale.
(2) Noorem kui 15- aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja
loal.
3. peatükk
Usuliste ühenduste asutamine, registrisse kandmine ning ühinemine, jagunemine ja
lõpetamine
§ 11. Usulise ühenduse asutamine

(1) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse ning
kirikusse mittekuuluva kloostri asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava kiriku, koguduse, koguduste liidu või kirikusse mittekuuluva kloostri nimi,
asukoht, aadress ja tegevuse eesmärk;
2) a sutajate nimed ja elu – või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
3) asutajate kohustused;
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.
(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana kiriku, koguduse, kirikusse või
kogudus te liitu mittekuuluva kloostri põhikiri.
(4) Kirikusse või koguduste liitu kuuluda sooviv kogudus asutatakse ja tema juhatus
valitakse vastava kiriku või koguduste liidu põhikirja alusel, kui nimetatud põhikiri ei näe
ette koguduse iseseisva põhikirja vast uvõtmist. Asutamiskoosoleku käik protokollitakse.
Protokollile lisatakse koguduse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja
isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.
(5) Kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse või kirikusse mitte kuuluva
kloostri asutamislepingule kirjutavad alla kõik asutajad.
(6) Kiriku või koguduste liidu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema
notariaalselt tõestatud; asutamislepingule võib alla kirjutada asutaja esindaja.
(7) Kirikusse kuuluv klooster asutatakse vastava kiriku põhikirjaga ettenähtud korras,
asutamiskoosoleku käik protokollitakse. Protokollile lisatakse kloostri asutajate nimekiri,
milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.
§ 12. Põhikiri
(1 ) Usulise ühenduse põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) nimi ja asukoht;
2) tegevuse eesmärk ja õpetuslik alus;
3) kohustuslikud usulised talitused;
4) juhtimis – ja järelevalveorganite struktuur, nende moodustamise kord, pädevus ja
volituste tähtae g;

5) juhatuse liikmete valimise või nimetamise kord ja esindusõigusega seotud piirangud;
6) vaimulike staatus, hierarhia, teenistussuhted ja teenistusriietus;
7) vara moodustumise, kasutamise ja käsutamise kord;
8) põhikirja vastuvõtmise, muutmise, täiendamise alused ja kord;
9) tegevuse lõpetamise alused ja kord;
10) usulise ühenduse liikmeks vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja
väljaarvamise tingimused ja kord;
11) liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada.
(2) Kui kirik või koguduste liit muudab oma põhikirja, millega kaasneb kiriku
muutumine koguduste liiduks või koguduste liidu muutumine kirikuks, peavad nimetatud
otsuse poolt olema ja selle allkirjastama kõigi vastavasse kirikusse või kogudust e liitu
kuuluvate koguduste esindajad. Allkirjad otsusel peavad olema notariaalselt kinnitatud.
(3) Usulise ühenduse põhikirja muudatus jõustub vastava kande tegemisel registrisse.
(4) Usulisel ühendusel võivad olla osakonnad ja asutused, kui see on ette n ähtud
põhikirjaga. Osakonnad ja asutused ei ole juriidilised isikud. Osakonna või asutuse
organid ja nende pädevus nähakse ette põhikirjas.
§ 13. Registrisse kandmise avaldus
(1) Registrisse kantakse kogudus, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget.
(2) Usulise ühenduse kandmiseks registrisse esitab usulise ühenduse juhatus avalduse,
milles näidatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad
alla kõik juhatuse liikmed.
(3) Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri või asutamiskoosoleku protokoll ja
vastava kiriku või koguduste liidu juhatuse poolt kinnitatud põhikiri;
2) juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
3) sidevahendite (telefon, faks vms) numbrid;
4) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(4) Kirikusse kuuluv klooster ja kirikusse või koguduste liitu kuuluv kogudus, kes on
juriidiline isik vastavalt oma põhikirjale või kiriku või koguduste liidu põhikirjale,
kantakse registrisse sama kohtu juures, kuhu on kantud see kirik või koguduste liit.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid selle koguduse või kloostri
kohta esitab registrile vastava kiriku või koguduste liidu juhatus.
(5) Kui kirikusse või koguduste liitu kuuluvad kogudused ja kloostrid ei ole vastava
kiriku või koguduste liidu põhikirja kohaselt juriidilised isikud, esitab selle kiriku või
koguduste liidu juhatus registrile koos enda registrisse kandmise avalduse ja selle
lisadega oma koguduste ja kloostrite nimekirja kiriku või koguduste territoriaalses lõikes.
Nimekirjas on märgitud iga koguduse või kloostri nimi, aadress ning esmamainimise või
asutamise aeg.
(6) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige
vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.
(7) Registrile esitataval avaldusel peavad allkirjad olema notariaalselt kinnitatud.
§ 14. Registrisse kandmise menetluse peatamine ja registrisse kandmata jätmine
(1) Usulise ühenduse seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks võib
registrit pidava maa – või linnakohtu esimees peatada registrisse kandmise menetluse kuni
kaheks kuuks ning pöörduda seisukoha saamiseks ministeeriumi poole, kelle
valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine, või pädeva asutuse
poole eksperdiarvam use saamiseks.
(2) Registripidaja ei kanna usulist ühendust registrisse, kui:
1) usulise ühenduse põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele;
2) usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste
õigusi ja vabadusi.
(3) Registrisse kandmise avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja ära näitama
tagasilükkamise põhjuse.
§ 15. Registrisse andmete kandmine ja nende muutmine
(1) Registrisse kantakse:
1) usulise ühenduse nimi;
2) usulise ühenduse asukoht ja aa dress;
3) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;

4) põhikirja vastuvõtmise aeg;
5) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
6) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse §- s 24 sätestatule;
7) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel esitab usulise ühenduse juhatus avalduse
muudatuste registrisse kandmiseks. Avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 13 lõigetes
4–7 sätestatud korras.
(3) Koguduse või kloostri liitumisel kiriku või kogudust e liiduga ja koguduse või kloostri
väljaastumisel või väljaarvamisel sealt esitab vastava kiriku või koguduste liidu juhatus
registrile dokumendid käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 toodud korras või nimekirja
muudetud kujul § 13 lõikes 5 toodud korras.
§ 16. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
(1) Usulise ühenduse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub
mittetulundusühingute seaduses mittetulundusühingute kohta ettenähtud korras, kui
põhikiri või käesolev seadus ei sätesta teisiti, ning sellest teatatakse registrile vastavalt
käesoleva seaduse § 13 lõigetele 4 –7.
(2) Usulise ühenduse lõpetamine ja likvideerimine toimub:
1) põhikirjaga ettenähtud alusel ja korras;
2) usulisse ühendusse kuuluvate koguduste või liikmete arvu vähenemisel alla seaduses
või põhikirjas sätestatud suuruse;
3) usulise ühenduse pankroti väljakuulutamisel;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.
(3) Minister, kelle valitsemisalas on usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine,
taotleb kohtult usulise ühenduse sundlõpetamist, kui:
1) usulise ühenduse tegevus või põhikiri on vastuolus seaduse või põhiseadusega;
2) usulise ühenduse tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 2
nimetatud tunnused;
3) usulise ühenduse tegevus ei vasta tema põhikirjalis tele eesmärkidele;
4) usulise ühenduse põhitegevuseks saab majandustegevus.

4. peatükk
Usuliste ühenduste register
§ 17. Registri pidamine
(1) Usuliste ühenduste register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille
suhtes kohaldatakse mitt etulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides
sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Usuliste ühenduste registrit peetakse Eestis asuvate usuliste ühenduste kohta.
(3) Usuliste ühenduste registrit peavad maa – ja linnak ohtute registriosakonnad (edaspidi
registripidaja ) oma tööpiirkonnas asuvate usuliste ühenduste kohta.
(4) Kirikusse või koguduste liitu kuuluvad kogudused ja kloostrid kantakse usuliste
ühenduste registrisse kiriku või koguduste liidu asukoha järgi.
§ 18. Avaliku toimiku ja registritoimikuga seotud piirangud
(1) Usulise ühenduse avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mille usuline ühendus on
registripidajale seaduse kohaselt esitanud.
(2) Usulise ühenduse registritoimikuga võib tutvuda isik, kellel on selleks õigustatud
huvi. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate dokumentidega saab tutvuda isikuandmete
kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597;
104, 685; 2001, 50, 283) kehtestatud korras.
§ 19. Usulise ühenduse registrikaardi andmed
(1) Usulise ühenduse registrikartoteegi registrikaardi vormi kehtestab justiitsminister oma
määrusega.
(2) Registrikaardile kantakse järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aad ress;
4) esmamainimise või asutamise aeg;
5) põhikirja vastuvõtmise aeg ja põhikirja muutmise aeg;
6) juhatuse liikmete andmed;

7) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses
ettenähtud üldreeglist;
8) ühinemine ja jagunemine;
9) lõpetamine;
10) likvideerija andmed;
11) pankrotihalduri andmed;
12) pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse lõppemine;
13) registrist kustutamine;
14) likvideeritud usulise ühenduse dokumentide hoidja andmed;
15) kande kuupäev ja kandeots use täitnud isiku ning kande otsustamiseks pädeva isiku
allkiri, nimi ja amet;
16) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning märkused.
5. peatükk
Vaimulik ja juhatus
§ 20. Vaimulik
(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste
valimistel. Vaimulikule esitatavad muud nõuded kehtestab usuline ühendus.
(2) Usulise ühenduse juhatusel on õigus kutsuda vaimulikku väljastpoolt Eestit ning
taotleda töö – ja elamisluba välismaalasest vaimulikule vastavalt välismaalaste seaduses
(RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148;
33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 68, 407; 2002, 56,
351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) ja muudes
õigusaktides sätestatule.
§ 21. Vaimuliku teenistusriietus
(1) Usulise ühenduse põhikirjas ettenähtud vaimuliku teenistusriietust on õigus kanda
ainult isikul, kellele usuline ühendus on selleks loa andnud. Nimetatud piirang ei laiene
juhul, kui vaimuliku teenistusriietuseks on üldlevinud riietus.

(2) Usuline ühendus, kelle huve on kahjustatud tema vaimuliku teenistusriietuse
õigustamatu kasutamisega, võib nõuda vaimuliku teenistusriietuse õigustamatu
kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.
§ 22. Pihisaladus
Vaimulik ei või avaldada temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatut, samuti
isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.
§ 23. Juhatus
(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul peab olema juhatus. Juhatuse liikmete
minimaalne ja maksimaalne arv nähakse ette põhikirjas.
(2) Juhatuse liige võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
(3) Kloostri puhul käsitatakse juhatusena käesoleva seaduse mõttes kloostriülemat.
§ 24. Juhatuse esindusõigus ja juhatuse liikme vastutus
Juhatuse esindusõiguse ja juhatuse liikme vastutuse suhtes kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
6. peatükk
Usulise ühenduse vara
§ 25. V aralised õigused ja kohustused
(1) Kirikul, kogudusel ja koguduste liidul on õigus võtta oma liikmetelt liikmemaksu
põhikirjas ettenähtud korras.
(2) Usulisel ühendusel on õigus võtta tasu usuliste talituste eest, korraldada
sihtotstarbelisi korjandusi, va stu võtta annetusi ja pärandvara ning saada sissetulekuid
oma varadest.
(3) Usulise ühenduse vara hulka kuuluvaid kultuurimälestisi võib usuline ühendus
pantida, anda kasutusse või võõrandada juhatuse otsuse alusel, arvestades
muinsuskaitseseadusega (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) kehtestatud
nõudeid. Kirikusse või koguduste liitu kuuluvad kogudused teostavad seda õigust kiriku
või koguduste liidu juhatuse loal põhikirjas ettenähtud või põhikirja alusel kehtestatud
korras.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)

(4) Kiriku või koguduste liidu põhikiri võib sätestada, et kirikusse või koguduste liitu
kuuluvad kogudused võivad kinnisasju anda kasutusse, koormata piiratud asjaõigustega
või võõrandada kiriku või koguduste liidu juhatuse loal põhikirjas ettenähtud või
põhikirja alusel kehtestatud korras.
(5) Usuline ühendus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seaduses (RT
I 1994, 48, 790; 1995, 26 -28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59,
941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131; 53, 336; 57, 355) sätestatule
ja oma põhikirjale.
§ 26. Järelevalve
(1) Põhikirjas kehtestatud korra kohaselt määratakse revisjon või audiitorkontroll.
(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revi dendil või audiitoril tutvuda
kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma
vajalikku teavet.
(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta
aruande, mille esitavad revisjoni või audiitorkontrolli määranud organile.
§ 27. Usulise ühenduse tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara kasutamine
(1) Kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse või kloostri lõpetamisel läheb pärast
võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara v astavale kirikule või koguduste
liidule.
(2) Kiriku, koguduste liidu, kirikusse või koguduste liitu mittekuuluva koguduse või
kloostri põhikirjalise tegevuse lõpetamisel läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist
järelejäänud vara üle riigile ning seda võib kasutada ainult heategeval või hariduslikul
otstarbel.
7. peatükk
Seaduse rakendamine
§ 28. Käesoleva seaduse kohaldamine usulistele ühendustele
(1) Enne 2002. aasta 1. juulit asutatud usulistele ühendustele kohaldatakse nende usuliste
ühenduste registrisse kandmiseni käesoleva seaduse § -des 1 –3, 5–10, 16 ja 20–27
sätestatut.
(2) Siseministeeriumi juures peetavasse kirikute, koguduste ja koguduste liitude
registrisse kantud usulised ühendused saavad registrisse kantud andmeid muuta,
täiendada ja k ustutada enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras kuni 2004.
aasta 1. juulini.

§ 29. Registrisse kandmise avaldus
(1) Enne 2002. aasta 1. juulit asutatud ning Siseministeeriumis registreeritud usuline
ühendus, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele , kantakse registrisse tema avalduse
alusel.
(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida käesolevas seaduses sätestatud andmed
ning avaldusele tuleb lisada tema Siseministeeriumis registreerimise tunnistus ja seaduses
sätestatud dokumendid, välja arva tud asutamisleping või asutamiskoosoleku protokoll.
(3) Usulise ühenduse põhikiri peab registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla
käesolevas seaduses sätestatuga.
(4) Registrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi kahe kuu jooksul, arvates avalduse ja
kõi gi muude ettenähtud dokumentide esitamisest.
(25.02.2004 jõust.25.03.2004 – RT I 2004, 14, 91)
§ 30. Märked registrites
(1) Siseministeeriumis registreeritud usulise ühenduse registrisse kandmisel tehakse
registripidaja teate alusel kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse sellekohane
märge.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud usulise ühenduse registrisse kandmisel
tehakse registrisse märge varasema registreerimise kohta Siseministeeriumis, näidates ära
endise registrinumbri.
§ 31. Lõpetamine
(1) Siseministeeriumis registreeritud usulised ühendused, kelle registrisse kandmiseks ei
ole 2004. aasta 1. juuliks avaldust esitatud või kelle nimetatud tähtaja jooksul esitatud
registrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud põhjustest tuleneval sundlõpetamisel
kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §- s 95 sätestatud korda.
§ 32. Usulise ühenduse nimi
(1) Usulise ühenduse kandmisel registrisse teeb registripidaja järelep ärimise
Siseministeeriumile kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris sama või sarnase
nime esinemise kohta.
F
(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui selle nime või nimega eksitavalt sarnase
nime all on registreeritud registris või Siseministeeriumis teine usuline ühendus enne
taotlejat.

§ 33. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused
Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; RT I 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377;
85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153;
30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 82, 477;
90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84; 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146;
25, 153; 154; 26, 156; 160; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545;
88, 589; 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52; 53; 14, 91; 92) tehakse järgmised täiendused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3
1 järgmises sõnastuses:
“3
1) usuliste ühenduste registri toimingud;»;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
“(9) Usuline ühendus, kes on enne 2002. aasta 1. juulit registreeritud Siseministeeriumis,
on vabastatud riigilõivu tasumisest usulise ühenduse kandmisel usuliste ühenduste
registrisse.»;
3) 6. peatüki 2. jagu täiendatakse § -dega 44
1 ja 45 1 järgmises sõnastuses:
Ҥ 44
1. Usuliste ühenduste registri kanded
(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(2) Usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest
tasutakse riigilõivu 50 krooni.
§ 45
1. Usuliste ühenduste registri ärakirja väljastamine
(1) Usuliste ühenduste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu
10 krooni.
(2) Usuliste ühenduste registri muu dokumendi kinnitatud ärakir ja eest tasutakse
riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.»
§ 34. Varasema kirikute ja koguduste seaduse kehtetuks tunnistamine
Kirikute ja koguduste seadus (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425) tunnistatakse
kehtetuks.
§ 35. Seaduse jõustumine
Käeso lev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.