This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Käibemaksuseadus 1
Vastu võetud 10. detsembril 2003. a
(RT I 2003, 82, 554),
jõustunud 1. mail 2004. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528;
12.10.2005 jõust 18.11.2005 – RT I 2005, 57, 451;
09.02.2005 jõust 01.05.2005 – RT I 2005, 13, 63;
08.12.2004 jõust 01.01.2005 – RT I 2004, 89, 603;
20.10.2004 jõust 01.05.2004 – RT I 2004, 75, 523;
12.05.2004 jõust 27.05.2004 – RT I 2004, 45, 315;
06.05.2004 jõust 20.05.2004 – RT I 2004, 43, 299;
21.04.2004 jõust 01.06.2004 – RT I 2004, 41, 278.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Maksu objekt
(1) Käibemaksu objekt on:

1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17);
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõige 5), välja
arvatud maksuvaba käive;
4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille
maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene
maksuvaba soetamine (§ 18).
(2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast
seadusest tulenevatel erijuhtudel.

§ 2. M õisted
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse riikide ja territooriumidega seotud mõisteid
järgmises tähenduses:
1) Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium;
2) Euroopa Ühendus (edaspidi ühendus ) on territoorium, mis koosneb käesoleva
lõike punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest;
3) liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt EÜ Nõukogu kuuenda
direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145,
13.06.1977, lk 1–40) (edaspidi kuues direktiiv) artikli 3 lõigetele 2 –4;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

4) välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile a lluv territoorium, välja arvatud Eesti;
5) ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei
käsitata liikmesriigina käesoleva lõike punkti 3 tähenduses.
(2) Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku ( § 3) iseseisev majandustegevus,
mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist
või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi
ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja te ma püsiva tegevuskoha vahelist
teenuse osutamist. Riigi- , valla- ja linnaasutuse ning avalik -õigusliku juriidilise isiku
tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast kuuenda
direktiivi lisas D sätestatud majandustegevust v õi selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1
loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning
mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
(3) Käesolevas seaduses kasutatakse kauba ja teenuse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaup on asi, loom, gaas ja elektri -, soojus – ning jahutusenergia. Kinnisasjana
käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64;
78, 523) tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või – rajatist asjaõigusseaduse (RT I
1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579;
2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523) tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576;
2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355;
78, 523) tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse
(RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 565; 2002, 47, 297; 99, 579) tähenduses. Kaup on ka
kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud
standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja;
2) paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse
või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille
paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast
väärtusest;

3) teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi
võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest
majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.
Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tel limusele
spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.
(4) Elektrooniliselt osutatav teenus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) veebikeskkonna võõrandamine;
2) veebi administreerimine;
3) programmi ja seadme kaughooldus;
4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise
andmebaasi kasutamise võimaldamine;
6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri- , spordi- ja teadusalane ning
meelelahutuslik ülekanne;
8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused.
Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu
elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.
(5) Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise
riisikoga ja õigusega kasutada kaupa nin g sellega seotud majanduslikke hüvesid
omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine käesoleva seaduse
tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine
niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba
lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral.

(6) Omatarve on kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma
töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja
ettevõ tluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või
tema töötaja, teenistuja või juhtimis – või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega
mitteseotud otstarbel. Kauba kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena,
kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha
arvanud.
(7) Uus transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
1) veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu
möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, välja arvatud
käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 nimetatud merelaev;
2) õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme
kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, välja
arvatud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk;
3) maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori
võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esm asest
kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri;
(8) Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi
maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) esimese liikmesriig i maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja kolmnurktehingus )
võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja
kolmnurktehingus ), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi
maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus );
2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale
kolmnurktehingus;

3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga
soetamiselt.
(9) Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või
kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise
liik mesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata
isikule.
(10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullakang või kullatahvel,
mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat
münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta
kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel
eesmärgil.
(11) Vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase tegut semine teise isiku
nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud vähemalt
järgmised tingimused:
1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba
või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu;
2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või
teenuse osutaja;
3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja
kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud
tingimustel;
4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes
vahendustasu;

5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba
võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või
teenuse osutaja nimel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 3. Maksukohustuslane ja maksukohustus
(1) Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane ) on ettevõtlusega tegelev
isik , kaasa arvatud avalik -õiguslik juriidiline isik, või riigi- , valla- või linnaasutus
(edaspidi isik ), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima
maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-
õiguslik juri idiline isik, ja riigi- , valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi
maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või
isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste
kohaselt.
( 2) Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud
maksukohustuslane ) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on
registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (§
21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku
staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga
maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud
maksukohustusl ase maksukohustustele.
(3) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu
alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.
(4) Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva se aduse § 1 lõikes 1
nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1
nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu:

1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustatav käive );
2) käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 loetletud teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega
tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt
teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
5) käesoleva lõ ike punktides 2–4 nimetamata kauba soetamiselt või teenuse
saamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud
maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb
ettevõtlusega Eestis.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) Piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu käesoleva seaduse § 1
lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4
punktides 2–5 loetletud toimingutelt.
(6 ) Käibemaksu peab maksma ka:
1) võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr
2913/92/EMÜ) tähenduses;
2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud
arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma;

3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja
arvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue
transpordivahendi teisest liikmesriigist;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes
soetab aktsiisikauba alkoholi -, tubaka – ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 48,
345) tähenduses teisest li ikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba
isiklikuks otstarbeks.
5) kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma
kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maks ulattu
paigutamisel, välja arvatud kauba importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele
järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal
võõrandatud.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

2. peatükk
Maks ustatavad tehingud ja toimingud

§ 4. Käive
(1) Käive on:
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;

3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse
tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3).
(2) Käivet ei teki:
1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002,
60, 374; 2003, 78, 523) tähenduses, kui ettevõtet või selle osa kasutatakse üksnes
maksustatava k äibe teostamiseks;
2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996,
36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271;
2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13,
69) tähenduses ning riigi -, valla – või linnavara erastamisest;
4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või
ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule
või sihtasutusele;
5) ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisest tehingust, kui
tehingu tulemusena kauba või teenuse saanud isik kasutab selle täielikult oma
maksustatava käibe teostamiseks;
6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või
kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
7) kauba vahetamise või remontimise teenuse osutamisest garantiitähtaja jooksul
kauba ühendusevälise riigi tootjale või ühendusevälise riigi müüjale.

§ 5. Kauba eksport
(1) Kauba eksport on:
1) ühenduse kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool ühenduse
tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja
poolt;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril
oleva ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse tolliterritooriumilt reekspordi
tollikäitlusviisiga;
3) peatamissüsteemiga seestö ötlemise tolliprotseduuril või tollikontrolli all
töötlemise tolliprotseduuril oleva ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse
tolliterritooriumilt või toimetamine ühendusevälisesse riiki suunduvale vee – või
õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna reekspordi tollikäitlusviisiga;
4) välistöötlemise tolliprotseduuriga ühenduse tolliterritooriumilt väljaveetud kauba
võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine;
5) kauba võõrandamine koos selle toimetamisega kauba võõranda ja või välisriigi
isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi
osa;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas
pag asis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui
on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis;

2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt
võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 2500 krooni;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise
kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks;
4) maksukohustuslasel on tolli kinnitusega dokument ostja poolt kauba ühendusest
väljaviimise kohta.
(3) Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise
kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki
suunduvale reisijale reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli
tsoonis asuvas müügipunktis.
(5) Kauba eksporti tõendatakse kauba ühendusest väljat oimetamist ja kauba
võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti
tõendavaid lisadokumente.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrol li tsoonis asuvas
müügipunktis võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord kehtestatakse
rahandusministri määrusega.

§ 6. Kauba import
(1) Kauba import on:

1) ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile,
imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile,
tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise
tolliprotseduurile suunamine;
2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine va basse ringlusse
lubamise tolliprotseduurile;
3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku
tähenduses;
(2) Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamist ei
käsitata kauba impordina, kui sellele:
1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise
impordi tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või
tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile;
2) vahetult järgneb kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse
tolliterritooriumi osa, ja kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all.
(3) Kauba import toimub Eestis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tolliprotse duurile suunamine toimub Eestis.
(4) Eestis toimuv kauba import on ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine
Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 7. Kauba ühendusesisene käive
(1) Kauba ühendusesisene käive on:

1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud
maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõ ikes 2 nimetatud juhtudel;
2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule
koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks,
sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline
kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(2) Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata:
1) kauba ajutist toim etamist Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks,
sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse
andmiseks;
2) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärgil, mis
va stab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri
rakendamise eesmärkidele;
3) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas
remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö
vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise
liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) teises liikmesriigis p aigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;
5) kauba kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;
6) kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist käesoleva
seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee – või õhusõi dukile;

7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks,
kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja
kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
8) kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus;
9) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia toimetamist Eestist teise
liikmesriiki;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
10) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse
ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega
ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
11) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud
Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Käesoleva paragrahv i lõikes 2 sätestatud tehingu või toimingu aluse äralangemise
korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena vastavalt käesoleva paragrahvi
lõikele 1 ning kauba ühendusesisene käive loetakse tekkinuks aluse äralangemise päeval.
(4) Kauba üh endusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise
liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega.

§ 8. Kauba ühendusesisene soetamine

(1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi
maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue
transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest
liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba
toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3) Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata:
1) kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja
toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
2) kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab
imporditol limaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri
rakendamise eesmärkidele;
3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui
vallasasi toimetatakse Eestisse selle ühendusest väljatoimetamis e eesmärgil;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi
maksukohustuslaselt;
5) kauba toimetamist Eestisse kaugmüügiks;
6) kauba, välja arvatud uue t ranspordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt
isiklikuks otstarbeks;
7) kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva
seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;

8) kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni – või antiikeseme soetamist
teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab käesoleva seaduse § -s 41 sätestatud
maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises
liikmesriigis;
9) kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus.
10) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia toimetamist teisest
liikmesriigist Eestisse;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
11) kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendu sest
väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja
kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse
toimetamisest;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
12) kauba t oimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt
kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise
impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
13) vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist
toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sä testatud toimingu aluste äralangemise korral
käsitatakse toimingut kauba ühendusesisese soetamisena vastavalt käesoleva paragrahvi
lõikele 1 ning kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks aluse äralangemise päeval.

(5) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi
maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis
maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja
liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
1) käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis,
kuhu kaup toimetati, või
2) ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

3. peatükk
Maksustamise üldpõhimõtted

§ 9. Kauba käibe tekkimi se koht
(1) Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist
teise liikmesriigi is ikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud
maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi
isik teostab k augmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud
maksukohustuslane;
3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või
kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup
paigaldatak se või pannakse Eestis kokku tema eest;

4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee – või
õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile.
5) Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu
kaudu maagaasi või elektrienergiat;
6) võrgu kaudu edastatav maagaas või elektrienergia võõrandatakse kauba soetajale,
kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest
kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle
soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis.
Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane:
1) on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja teostab kaugmüüki
selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piir atud
maksukohustuslane;
2) võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis.
3) võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektrienergiat teise liikmesriigi
edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa e i kasuta.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Edasimüüja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 punkti 3
tähenduses ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi või elektrienergia peamiselt
võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 10. Teenuse käibe tekkimise koht
(1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või
hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või
korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
2) osutatakse Eestis kultuuri -, kunsti -, spordi -, haridus -, teadus – või
meelelahutust eenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
3) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 5
punktis 8 nimetatud juhul;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) Eestis o sutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud
transpordivahendi vedu, või reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja
isikliku transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba või reisijate vedu. Sätet ei
kohaldata käesoleva lõike punktis 5, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 ning
lõike 5 punktis 5 sätestatud juhul;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
5) kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenust, sellise kaubaveo korraldamise te enust
või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski
liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) Eestis osutatakse kau baveoga seotud kõrvalteenust, välja arvatud käesoleva lõike
punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 nimetatud kaubaveo
kõrvalteenust;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

7) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti,
ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Teenuse käi be tekkimise koht on Eesti, kui Eestis registreeritud
maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid:
1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
2) reklaamiteenus;
3) konsultatsiooni -, raamatupidamis -, õigus -, audiitori -, inseneri -, tõlke -,
andmetöötlus – või infoteenus;
4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas
edasikindlustus – ja kindlustusvahendusteenus;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
5) tööjõu kasutada andmine;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse
andmine;
7) elektroonilis e side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse
loovutamine;
8) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
9) elektrooniliselt osutatav teenus;
10) vahendamisteenus;

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
11) töö teises liikmesriigis asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast
teenuse osutamist sellest liikmesriigist välja;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
12) kauba ühest liikmesriigist teise veo teenu s, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või
Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenused;
13) kaubaveoteenus, mida osutatakse Eestis, kui see moodustab osa veost, mis algab
või lõpeb teises liikmesriigis, s ellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise
kaubaveoga seotud kõrvalteenused.
(20.10.2004 jõust 01.05.2004 – RT I 2004, 75, 523)
14) maagaasi või elektrienergia võrguühendusele ligipääsu võimaldamine või
maagaasi ja elektrienergia edastamine võr gu kaudu ning nendega otseselt seotud
teenused;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
15) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10, 14 ja 16 nimetatud teenusest hoidumine,
õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
16) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste
ühiku võõrandamine.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ühendusevälise riigi
maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud,

osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või
elektrooniliselt osutatavat teenust.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 nimetamata teenuse ning
transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise puhul on teenuse käibe
tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha
kaudu.
(5) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane osutab järgmisi
teenuseid:
1) välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenus, sealhulgas ehitamine, hindamine või
hooldamine või kinnisasja võõra ndamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või
korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
2) välisriigis osutatav kultuuri- , kunsti-, spordi -, haridus -, teadus – või
meelelahutusteenus, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
3) töö välisriigis asuva vallasasjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2
punktis 11 nimetatud juhul;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) väljaspool Eestit osutatav kaubaveoteenus, kaasa arvatud kaubaveoga seotud
tr anspordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine, ning sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenused; väljaspool Eestit osutatav reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate
isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine. Sätet e i
kohaldata kauba ühest liikmesriigist teise veo teenusele, sellise veo korraldamisele ega
sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenustele;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

5) kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit ühest liikmesriigist teise
veo teenus ning sellise kaubaveo korraldamise teenus, kui teenust osutatakse isikule, kes
ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena
registreeritud;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
7) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 ja 12–16 nimetatud teenus, mida
osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–9 ja 14–16 nimetatud teenus ja selle teenuse
vahendamisteenus, mida osutatakse ühendusevälise riigi isikule
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
8) töö Eestis asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist
Eestist välja ja teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud
maksukohustuslasele;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
9) vahendamisteenus, mida osutatakse isikule, kes e i ole üheski liikmesriigis
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud, kui vahendatakse
tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev või
muu transpordivahend, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määruses nr 2658/87/EMÜ
kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi KN kood) esimesed kaks
numbrit on 86, 87, 88 või 89.

(7) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja
ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide
vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.
(20.10.2004 jõust 01.05.2004 – RT I 2004, 75, 523)

§ 11. Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese
soetamise aeg
(1) Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks
alljärgnevaist toiminguist:
1) kauba ostjale lähetamine v õi kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel
osaline või täielik maksmine;
3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt
oma töötajale, teenistujale või juhtimis – või kontrollorgani liikmele ning teenuse
kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine
maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis – või kontrollorgani liikme
poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.
(2) Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba
lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest
arve väljastamise päeval, kui kauba arve väl jastatakse enne kauba ostjale lähetamise või
kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva
seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise a jaks kauba või
teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud
makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga

võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest
makse laekumisena.
(4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse
osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale
ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaars elt loetakse kauba ostjale
lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks
maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel
saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud.
(07 .12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne
maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama
tehingu maksustatavalt väärtuselt käibema ksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või
tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.
(6) Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
juhtudel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku
tähenduses, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla
tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati
Eestisse.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud
tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on
maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks
31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata
korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 12. Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus
(1) Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava
teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud
summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või
teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat
intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksu statava
väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka maksukohustuslasele kauba või teenuse
harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandam iseks antav sihtotstarbeline toetus.
Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse
rahandusministri määrusega.
(3) Kauba tasuta võõrandamise või kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba
teise liikmesriiki toimetamise korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või
selle puudumisel omahind või kauba harilik väärtus, kui see on madalam kui
soetusmaksumus või omahind.
(3
1) Kauba tasuta ühendusesisese soetamise korral on maksustatav väärtus kauba
võõranda japoolne kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see
on soetusmaksumusest või omahinnast madalam.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on
maksu statav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või
kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud
müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle
puudumisel omahind, si is on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle

puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise
korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle
puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.
(5) Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral on maksustatav
väärtus teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb teenuse saajal või kolmandal
isikul seoses teenuse saamisega maksta teenuse osutajale. Kui müügihind koos muude
summadega on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind ilma
käibemaksuta, siis on teenuse maksustatav väärtus teenuse ostuhind või selle puudumisel
omahind. Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutam ise korral, kui teenuse
harilik väärtus on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind, on
maksustatav väärtus teenuse harilik väärtus.
(6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle
puudumisel omahind või tee nuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7
sätestatud juhul.
(7) Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada
andmine töö- , ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud
tegevuse ks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga
tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel arvutatud erisoodustuse hind.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(8) Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustus t, kui
soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel
eesmärgil.
(9) Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel
tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raam atupidamises
kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või
maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat
sisendkäibemaksu.

(10) Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingut asu ja arvete käitlemise tasu.
(11) Kauba käibe maksustatava väärtuse hulka ei arvata käesoleva seaduse § 11 lõikes
7 nimetatud korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei
võõranda korduskasutuspakendit.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(12) Kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata pakendiseaduse alusel pakendile
määratud tagatisraha.
(21.04.2004 jõust 01.06.2004 – RT I 2004, 41, 278)
(13) Kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamise ta (§ 3 lõige 6
punkt 5) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba
harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav
väärtus võib vastava kauba maksulattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärt usest
väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 13. Imporditava kauba maksustatav väärtus
(1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõigetes 3 –6 käsitletud j uhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba
tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud)
ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse
arvamata vahendustasu, pakkim is-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti
territooriumil.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

(2) Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule
dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud,
siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muud kulud tuleb arvata maksustatava väärtuse
hulka ka siis, kui need tulenevad kauba ve damisest muusse ühenduse territooriumil
asuvasse sihtkohta ja see koht on käibe tekkimise ajal teada.
(3) Kui reisija on importinud kaupa üle tollimaksuvaba väärtuselise piirmäära,
moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik
impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad
või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud
summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud
tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
(4) Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu
tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla väiksem,
kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele
vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba
importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, määrab toll kauba
tolliväärtuse ühenduse tolliseadustiku artiklites 30 ja 31 nimetatud tolliväärtuse
määramise meetodeid kasutades.
(5) Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel moodustavad
maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele
lisandunud laadimis -, pakkimis -, ve o- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega.
Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus
käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui
väljaveetava kauba maksustatav v äärtus.
(6) Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse
tolliterritooriumi osa (§ 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel
käesoleva seaduse § 12 sätteid.

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba
maksustatava väärtuse hulka.

§ 14. Eksporditava kauba maksustatav väärtus
(1) Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva
seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise
korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.
(2) Peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba
taasväljaveol ei arv ata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse
hulka, eelnenud väljaveo korral määratakse ekvivalentkaubast valmistatud
kompensatsioonitoote maksustatav väärtus käesoleva seaduse § 12 sätteid kohaldades.

§ 15. Käibemaksumäärad
(1) Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 –4 sätestatud juhtudel.
(2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast
väärtusest:
1) raamat ja õppevahen dina kasutatav töövihik, välja arvatud käesoleva seaduse § 16
lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
(07.12.2005 jõust 01.01.2007 – RT I 2005, 68, 528)
2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim,
rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks

tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja
sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule;
(07.12.2005 jõust 01.01.2007 – RT I 2005, 68, 528)
3) Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud keemiline kahjuritõrjevahend (biotsiid)
sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirja alusel, kui ostjaks on hoolekandeasutus
või tervishoiuteenuse osutaja;
(12.05.2004 jõust 27.05.2004 – RT I 2004, 45, 315)
4) ohtlike jäätmete käitlemine;
5) matusetarve või -teenus;
6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi -, munitsipaal- või eraetendusasutuse või
rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi -, valla – või linnaeelarvest või Eesti
Kultuurka pitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja
kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti;
7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu – või korteriühistule, kirikule või
kogudusele, haiglat pidavale isikule, ri igi-, valla – või linnaeelarvest finantseeritavale
juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdav soojusenergia ning füüsilisele
isikule isiklikuks tarbeks müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit;
8) majutus või majutus koos homm ikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev
kaup või teenus;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
9) perioodiline väljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav
või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

(3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest:
1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on
selle kaub a käive maksuvaba;
2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata
teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei
kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui
puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma
kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või
piiratud maksukohustuslasena registreerimise number;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud
huvi – või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed,
varuosad, kütus ja muud varud ning rei sijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup,
välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk
ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal
tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis
kaasamüüdav kaup;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
5) kaup, mis võõranda takse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele
esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja
Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele,
diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse
institutsioonile;

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) teise liikmesriiki, mis on Põhja -Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi
NATO ) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup m is tahes muu NATO liikmesriigi
relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui
need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses;
7) vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup (ühenduse tolliseadustiku
tä henduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole
tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
8) vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühenduseväline kaup, mis on
suunatud tollil adustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise
tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku
vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline
kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei
ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
9) ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ühenduse kaup ja
vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse 15 päeva jooksul
vabatsooni või vabalattu toimetamisest.
(06.05.2004 jõust20.05.2004 – RT I 2004, 43, 299)
10) Eesti Pangale võõrandatav kuld;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
11) kuuenda direktiivi lisas J nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata
maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja tehinguga ei kaasne kauba
maksuladustamise lõpetamine.

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest:
1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva
seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse käive maks uvaba;
2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik
teenus;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
4) peamiselt rahvusvahelistel lendudel lendava õhusõiduki teenindamisega otseselt
seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
5) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaev a, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud
huvi – või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava
lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või
kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme
remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises
riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nim etatud kaupa või
käesoleva lõike punktides 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo
korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu
moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis.

(20.10.2004 jõust 01.05.2004 – RT I 2004, 75, 523)
9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus
ning sel lise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus
ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arva tud
imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks toimetatud Eestisse ja pärast
teenuse osutamist ühendusest välja;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
13) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa
arv atud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise veo
korraldamine, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
14) teenus, mida osutatakse välisri igis asuvale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5
või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile
või relvajõule.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

(5) Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse
teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist
tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid
lisadokumente.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5
1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 ning lõike 4 punktis 14 nimetatud
juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument
Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 31/96 aktsiisivabastus tõendi kohta (EÜT L 8,
11.01.96, lk 11–15) kehtestatud käibemaksu- ja aktsiisivabastustõend.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse
nullprotsendilise käibemaks umäära asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel:
1) pärast ühenduse tolliseadustiku tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud
kauba asemel sellega sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse
tagasi maksuvabalt käesoleva sead use § 17 lõike 2 alusel;
2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nullprotsendilise käibemaksumääraga
või käesoleva seaduse § 17 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.
(6
1) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sä testatust, kohaldatakse
nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe
tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel
oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule,
kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi -, valla – või linnaeelarvest
finantseeritavale juriid ilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia

ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu
käibemaksumäär 18 protsenti.

§ 16. Maksuvaba käive
(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste
käivet:
1) universaalne postiteenus postiseaduse (RT I 2001, 64, 367; 2002, 61, 375; 63,
387) tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega (RT I 2001, 100, 648; 2002,
53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) e ttenähtud korras riiklike pensionide,
abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine;
2) tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284;
2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) tähenduses ning
sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või – kude, inimveri
või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim;
(09.02.2005 jõust 01.05.2005 – RT I 2005, 13, 63)
3) teenus, mida mittetulundusühing ta suta või liikmemaksu eest osutab oma
liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida
mittetulundusühing osutab füüsilisele isikule;
4) sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336;
61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004,
27, 180) § 10 punktis 1, 1
1 , 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus;
(08.12.2004 jõust 01.01.2005 – RT I 2004, 89, 603)
5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;

6) alus -, põhi -, kesk – või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille
koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud
eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav m uu
koolitus;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis
vastab liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655;
2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522) alusel kehtestatud nõuetele.
8) teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud
järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90 protsendi ulatuses maksuvaba või tema
tegevus ei kuulu käibemaksuga maks ustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme
põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud
kulutusi.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja te enuste käivet:
1) kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus – ja kindlustusvahendusteenus;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
2) kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine ning eluruumi
hooldustee nuse osutamine eluruumi omanikule, samuti maamaksu- ja
hoonekindlustuskulud, mida teenuse saajalt nõuab eluruumi üürileandja või
hooldusteenuse osutaja. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või
parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud se adme või masina või seifi üürile, rendile või
kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata;
3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline
osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või

selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt
parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa
parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse
tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui
parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa
soetusmaksumust enne parendamist;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses;
5) krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–8 ja 10 nimetatud finantsteenus
ning sellega seotud läbirääkimisteenus, välja arvatud faktooring , ja investeerimisfondide
seaduses sätestatud fondi valitsemine avalike investeerimisfondide puhul, sealhulgas
pensionifondide puhul;
(07.12.2005 jõust 01.01.2007 – RT I 2005, 68, 528)
6) väärtpaber;
7) hasartmängu, sealhulgas loterii korra ldamine ja loteriipilet;
8) investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu
sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku
nimel ja arvel tegutsev agent.
9) kaup, mille soetamise l puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja
arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või
kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest
maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust (edaspidi maksuhaldur ) kirjalikult

teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste
maksustatavale väärtusele:
(12.10.2005 jõust 18.11.2005 – RT I 2005, 57, 451)
1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi, üürile, rendile või
kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
2) kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum;
3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teenus, välja arvatud
juhul, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud
maksukohustus lasele;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab
maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena
kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või
muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud
teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.
(4) Kui maksukohustuslane lisab kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele
käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest
maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul.
(5) Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
kaupade ja teenuste käivet, mis on käsitatavad elektrooniliselt osutatava teenuse käibena.

§ 17. Maksuvaba import

(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:
1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
2) Eesti Panga imp orditav kuld;
3) rahatähed ja mündid;
4) maksumärk.
5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektrienergia;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel, et impor ditava kauba
saajaks on maksulaopidaja.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 918/83/EMÜ 1. peatükis nimetatud
kaupade ja ühenduse tolliseadustiku 6. jaotises nimetatud tollisoodustusega kaupade
i mporti ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud
tingimustel. Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva
seaduse § 6 punktis 4 sätestatud impordi puhul tollimaksuvabastuse kohaldamiseks
sätestatud nõuete le vastavatel tingimustel.
(2) EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse
tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37) 1. peatükis nimetatud
kaupade ja ühenduse tolliseadustiku 6. jaotises nimetatud tollisoodus tusega kaupade
importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud
tingimustel. Ühenduse tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatükis nimetatud tollisoodustusega
kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimporti nud selle
kauba eksportinud isik. Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka

käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas
tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2
1) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi ühendusevälise kauba vabasse
ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kauba importija on Eesti maksukohustuslane;
2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki
teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib kauba ühendusesisene käive;
4) kauba importija tõendab im portimisel kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki
seal registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele ning pärast
toimetamist esitab tollile kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid;
5) käesolevas lõikes sätestatud tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva
maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja
vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades sätestatud
korras.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi:
1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule,
teadus -, arendus – või õppeasutusele;
2) konfiskeeritud võltsitud rõivad ja ja latsid, mis antakse seaduse alusel üle riigi või
kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele.

§ 18. Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine
Käibemaksuga ei maksustata:
1) kauba, mille käive on maksuvaba (§ 16), ühendusesisest soeta mist;
2) kauba, mille import on maksuvaba (§ 17), ühendusesisest soetamist;
3) kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on
täidetud käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused;
4) kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt
kolmnurktehingu puhul.
5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse viivitamata
maksuladustamisele (§ 441).
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

4. peatükk
Maksukohustuslase õigused ja kohustused

§ 19. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus
(1) Kui isiku, välja arvatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku, kellel puudub
Eestis püsiv tegevuskoht, tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3
nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav
kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib
tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohust us end maksukohustuslasena
registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku

kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav
käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käesoleva seaduse § 22
lõikes 1 nimetatud avalduse alusel ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast
arvates isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute
maksustatav käive ületab veel samal kalendriaastal 250 000 krooni, tekib tal uuesti
registreerimiskohustus nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast.
(3) Kui ettevõtlusega tegelev al välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv
tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida
maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse
saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal reg istreerimiskohustus maksustatava käibe
tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi
korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise
käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud ka uba ühendusesisene käive.
Registreerimiskohustust ei teki ühendusevälise riigi maksukohustuslasel elektrooniliselt
osutatavate teenuste osutamisel juhul, kui ta on registreeritud teises liikmesriigis
elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksusta mise erikorra alusel (§ 43).
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja
arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab
kalendri aasta algusest arvates 550 000 krooni, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud
suuruses käibe tekkimise päevast.
(5) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti
füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal r egistreerimiskohustus aktsiisikauba
kaugmüügi käibe tekkimise päevast.

§ 20. Maksukohustuslasena registreerimine
(1) Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik
kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena
registreerimiseks.
(2) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena
registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.
(3) Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed kolme
tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse (edaspidi
registreerimine ) registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal regi streerib
maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates kolme
tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva
seisuga.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4
1) Isik peab regi streerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab
Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole
piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid
omal alga tusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme
tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega
või ei alusta ettevõtlust.
(5) Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt
otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(6) Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv
tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse

seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega
tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tuleb end
maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud
maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse
§ 43 lõikes 11 nimetatud juhul.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või
riigi- , valla – või linnaasutuse esindaja esitama isikut tõendava dokumendi. Volitatud
esindaja peab koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava
dokumendi.
(8) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab
kauba Ees ti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne
registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks
end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab ta
esitama oma asukoha riigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on
registreerimisest teadlik.

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(9) Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule (välja arvatud
aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi
piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks
end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena, peab ta oma soovist
maksuhaldurit kirja likult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise
liikmesriiki. Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isiku soovist hakata
teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis.
(10) Kui maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid
ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal

algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule
tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse
tegemise päevast.
(11) Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on
esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täit ma maksukohustuslase
kohustusi (§ 24) enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur
oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib
maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis. Maksuhaldur
teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul,
arvates otsuse tegemise päevast.
(12) Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase
registreerimise kohta tehtava maksu halduri otsuse vorm kehtestatakse rahandusministri
määrusega.

§ 21. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine
(1) Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes
saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult
käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–11 ja 14–16 nimetatud teenust, tekib piiratud
maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast. Sätet ei
kohaldata maksukohustuslasele ega ettev õtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja
uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algus est arvates 160 000
krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud
piirmäära ületamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
1 sätestatud

juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale
füüsilisele isikule.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2
1) Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht,
soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena
reg istreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata
kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (§ 18).
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimi se päevast arvates
kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda
piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.
(4) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena
registreerimiseks enne k äesoleva paragrahvi lõigetes 1 –3 sätestatud
registreerimiskohustuse tekkimist.
(5) Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § -s
20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.
(6) Piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta
tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 22. Maksukohustuslasena registrist kustutamine
(1) Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema teht avate käesoleva
seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema
arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud

piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes kaugmüügi korras võõrandab
kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), registreeriti
maksukohust uslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse
tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning
tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute
maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt
ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära, võib
ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole
esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.
(3
1) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele
Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt
tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda
neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele r egistrist kustutamise
kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui
ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab
maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab
maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.
(5) Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri
juhi ot suse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur

vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist
kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.

§ 23. Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine
(1) Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva
seaduse § 20 kohaselt, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.
(2) Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks
aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel
kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käes oleva
seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda
registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena.
(3) Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab
maksuhaldur ta reg istrist piiratud maksukohustuslasena.
(4) Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist
maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral
tema tegevust. Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses
nimetatud kuupäeva seisuga.

§ 24. Maksukohustuslase õigused ja kohustused
(1) Maksukohustuslasena registreerimise päevas t alates peab isik täitma
maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava
teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva
käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaks u §-s 38

sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning
esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis mak sukohustuslasena
registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 25. Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused
(1) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma
piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva
käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 12 sätestatule, tasuma
käibemaksu §- s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 lõikes
3 sätestatu kohaselt. Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone
vastavalt käesoleva seaduse § -s 27 sätestatule üksnes juhul, kui ta on
maksustamisperioodil teinud § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid. Piiratud
maksukohustuslasel ei ol e sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
(2) Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel
välisriigi maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud teenuse
saamisel, ei ole kohustatud maksma käibem aksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt,
välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesisene soetamine, kui
kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 160 000 krooni.
Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates k olme tööpäeva jooksul peab piiratud
maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise
piirmäära ületamisest.
(3) Piiratud maksukohustuslane, kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa
käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, ei tohi kasutada oma piiratud

maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel. Kui
piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud
maksukohustuslasena registreerimise numbrit, on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi.

§ 26. Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena
(1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe
maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku (RT I 1995, 26–28,
355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29,
172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3,
6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13,
64; 18, 100; 78, 523) tähenduses. Ühe maksukohustuslasena registreeritakse ühise
taotluse alusel ka maksukohustuslased, kelle puhul esineb üks järgmistest asjaoludest :
1) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena
registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa -, täis – või usaldusühingu osalusest;
2) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena
reg istreeritava aktsiaseltsi aktsiatega või osaühingu osadega või täis – või usaldusühingu
sissemaksetega määratud häältest.
(2) Maksukohustuslasena registreerimata isikud registreerib maksuhaldur enne nende
ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse
§- s 20 sätestatud korras.
(3) Maksuhaldur tunnistab maksukohustuslaste ühe maksukohustuslasena
registreerimise otsuse kehtetuks:
1) kui maksuhalduril on andmeid, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetat ud
asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;

2) ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühise taotluse alusel
– selle saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.
(4) Ühe maksu kohustuslasena registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm,
registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning maksukohustuslaste
taotlusel nende ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise
kord kehtestatakse rahand usministri määrusega.
(5) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast
alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena.
(6) Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esita vad käibedeklaratsiooni
eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Ühe
maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad
maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud aj al, mil nad olid
registreeritud ühe maksukohustuslasena.
(7) Enammakstud käibemaksu arvestust peetakse kõigi ühe maksukohustuslasena
registreeritud maksukohustuslaste kohta eraldi. Enammakstud käibemaks tagastatakse
vastavalt ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste esitatud
käibedeklaratsioonidele.

§ 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon
(1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse
maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks . Maksukohustuslase
ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni
sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väikse m kui
15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe
deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe

maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse
rahandusministri määrusega.
(2) Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
1) maksukohustuslane;
2) piiratud maksukohustuslane, kes on maksustamisperioodil teinud käesoleva
seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid;
3) käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta
ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud
käibemaksusumma.
(3) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Maksuhalduri juht võib oma ots usega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud
taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu
või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva
kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel ju hul esitatakse maksuhaldurile
käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(5) Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise
maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustat ud selle
maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega
käibedeklaratsiooni.

§ 28. Kauba ühendusesisese käibe aruanne
(1) Maksukohustuslane, kellel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba
ühendusesisene käive või kes on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa

edasimüüjana kolmnurktehingus, on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe
aruande.
(2) Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva
kuu 20. kuupäevaks.
(3) Kui maksukohustuslane muudab eelmise kvartali kohta esitatud kauba
ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava kvartali kohta esitama
maksuhaldurile kauba ühendusesisese käibe muutmise aruande.
(4) Kauba ühendusesisese käibe ar uande vorm ja täitmise juhend ning kauba
ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ja täitmise juhend kehtestatakse
rahandusministri määrusega.
(5) Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue
transpordivahendi, mis toimetata kse teise liikmesriiki, peab lisama kauba ühendusesisese
käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 29. Käibemaksusumma arvutamine
(1) Maksukohustuslase poolt tasum isele kuuluv käibemaksusumma on
maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või
toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks,
samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingut e või toimingute või välisriigis
toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16),
tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha
võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käe soleva seaduse § 16 lõike 2
punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama
maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

(2) Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes
4 nimetatud tehingute või toimingute, välja arvatud kauba import, maksustatavalt
väärtuselt arvutatud käibemaks.
(3) Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele
kuuluv käibemaks;
2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud
maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti,
maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba,
kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane
peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt
arvutatud käibemaks.
(4) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse
maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba
või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik
käesoleva paragrah vi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse
sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või
teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord
maksukohustuslase taotluse a lusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kaupade või
teenuste tegelikust kasutusest. Sõiduauto, selle tarbeks soetatud mootorikütuse ja

sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks arvatakse maha, sõltumata selle
ettevõtluses kasutamise osatähtsusest välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja puhul.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise
päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate
kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks
maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku
maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha
a rvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei
ole seda põhivara kasutanud enne maksukohustuslasena registreerimist.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud kauba
ekspordi korral vähendada oma maksukohustust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste
täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma
võrra, kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise
ajal ei olnud täidetud kõik tingimused, mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse
kauba ekspordina.
(7) Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab
kreeditarve pärast kauba v õi teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta
käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad
muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta
esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditar vet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse
arve kohta.
(8) Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus
läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning
maksukohustuslasena registre erimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida

kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat
ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.
(9) Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust
osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui
ta on summa ostjale tagastanud.
(10) Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata
kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soet amisel maha arvanud. Kauba maksustatav
väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata
põhivara suhtes.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(11) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(12) Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on
maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud
käibemaks.
(13) Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt
määratud päeval kehtivast maksumäärast. Kui kauba impordi või kauba ühendusesesisese
soetamise puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud
välisvaluutas, määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse
tol liseadustiku sätete kohaselt. Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks
vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käesoleva seaduse § 11
kohaselt määratud päeval kehtivat Eesti Panga määratud Eesti krooni vahetuskurssi.

§ 30. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud
(1) Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate
toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate
majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

§ 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused
(1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse
sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § -s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
(2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba
soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) või
ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt
maksukohustuslane peab seaduse järgi arvestama käibemaksu, arvatakse
sisendkäibemaks maha arve alusel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isiku lt teenuse saamise korral, millelt
maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, arvatakse
sisendkäibemaks maha arve alusel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäi bemaks maha tollideklaratsiooni
alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi
osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult
saadud arve ja imporditud kauba andmetega t ollideklaratsiooni vormi (§ 38 lõige 2)
alusel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

(41) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli
järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibema ks maha tolli
otsuse alusel.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) (Kehtetu – 07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu,
on tal õigus sise ndkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja
maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest ta sutud või tasumisele kuuluvat
käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva
käibemaksuna.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(8) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperio odil,
millal toll on kauba vabastanud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha
maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on käesoleva seaduse § 11 kohaselt
soetatud või saadud.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(9) Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri
maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil
kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui
maksustamisperio odi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu
mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha
maksustamisperioodil, mil arve saadakse.

§ 32. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine
(1) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui
maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha
osaliselt. Osdalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis
kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mill e sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29
lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest
(edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe
ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara
võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16
lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta
arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teenuste
osutamist.
(3) Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud
tema põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri juhilt saadud kirjalikul loal muuta
kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja
kogu käibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe
tegelik su he sellest oluliselt erineb.
(4) Ettevõtluse tarbeks põhivara, sealhulgas kinnisasja soetamisel ja selle tarbeks
kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutava sisendkäibemaksu võib
maksukohustuslane maha arvata põhivara või selle tarbeks kauba soeta mise või teenuse
saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast
osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt
põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsuse le põhivara
soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul.

Sisendkäibemaksu korrigeerimist tehakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade
ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust, ning ainult nende
kinnisasja tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis tõstavad kinnisasja
raamatupidamislikku väärtust.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4
1) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja
teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja
teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik
põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Põhivara tarbeks soetatud
kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku
põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta
lõpuni.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(4
2) Sisendkäibemaksu korr igeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava
käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise
kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja
võõrandamise korral krediidi – või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud
isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi – või
finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne
aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest.
(6) O saliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis
kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud

teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri
määrusega.
(7) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval maksukohustuslasel on lubatud
maha arvata:
1) käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigust kasutanud
maksukohustuslaselt investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaks;
2) tema imporditud, ühendusesiseselt soetatud või teiselt maksukohustuslaselt
soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaks, kui ta
muudab selle kulla investeeringukullaks;
3) kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel
makstud sisendkäibemaks.

§ 33. Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid
(1) Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 32 lõikes 1
nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud ka sutada kas
proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse
mahaarvamise segameetodit.
(2) Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu
käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksus tatava käibe ja kogu käibe
suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust
korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja
kogu käibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendr iaasta, määrab
maksustatava käibe ja kogu käibe suhte maksuhalduri juht oma otsusega
maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja
kogu käibe prognoositava suhte põhjal.

(3) Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse
arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud
teenuse sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse
sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Nii maksustatava kui ka
maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse
maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud korras. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama
maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud
teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui
maksuvaba käibe tarbeks.
(4) Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusva ldkonnas üksnes maksuvaba või
üksnes maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba
käive, võib maksukohustuslane maksuhalduri juhi kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna
nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse
sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas
tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatut.

§ 34. Sisendkäibemaksu tagastamine maksukohustuslasele
(1) Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase
samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse
enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud
korras.
(2 ) Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud
otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav
alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib
osutuda võimatuks, ja kui:

1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või
2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või
välisriigi maksuhaldurile.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva.
Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb
maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 35. Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel
(1) Välisriigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel ning rahandusministri
määrusega kehtestatud korras tag astatakse välisriigi maksukohustuslasele tema
ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või
teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
2) tal puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
3) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 400 krooni või 3000
krooni juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on pikem kui kol m kuud, kuid
lühem kui kalendriaasta.
4) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel,
soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma
arvestatud käibemaksust maha arvata.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

(2) Kui isik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane, tagastatakse Eestis isikule
tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel
või teenuse saamisel tasutud käibemaks, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele on täidetud järgmised tingimused:
1) välisriigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu
tagasisaamise õigus;
2) tagastatava käibemak su summa kalendriaastas on vähemalt 5000 krooni.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda
rakendava ühendusevälise riigi maksukohustuslase, kes ei ole üheski liikmesr iigis
registreeritud maksukohustuslasena, kirjaliku taotluse alusel tagastatakse
rahandusministri määrusega kehtestatud korras ühendusevälise riigi maksukohustuslasele
tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel
või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks.
(4) Tagastatav käibemaks kantakse rahandusministri määrusega kehtestatud vormis
esitatud taotluses nimetatud pangakontole.
(5) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste
nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata ühendusevälise
riigi maksukohustuslasele ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuded on
täidetud.
(6) Eestis kauba soetamisel või importimisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse
isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on
tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud dokumentidega. Humanitaarabi on
rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, vä lisriigi kohalikule
omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis
on ette nähtud puuduse leevendamiseks.

(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(7) Isikule, kes võõrandab uue transpordivahendi , mis toimetatakse teise liikmesriiki,
ning kellel ei ole käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha
arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaks pärast uue
transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, k ui ta tõendab, et teises liikmesriigis on
selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata
rohkem, kui uue transpordivahendi müügihinnalt arvutatud käibemaksu ulatuses.
(8) Isikule, kellel puudub sisendkäibemaksu ma haarvamise õigus ning kes ei saa
taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, tagastatakse kauba
importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba
ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud.
(9) Maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto,
üürile, rendile või kasutusvaldusse ühendusevälise riigi isikule, tagastatakse tema taotluse
alusel sellelt teenuselt tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati
ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt makstakse käibemaksu ka ühendusevälises
riigis.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(10) Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu
tagastamiseks es itatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale
isikule käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(11) Uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaksu erijuhul tagastamise kord
kehtestatakse rahandusmi nistri määrusega.
(12) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda
rakendavale ühendusevälisele maksukohustuslasele (§ 43 lõige 1) tema ettevõtluses
kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või te enuse

saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri
määrusega.

§ 36. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel
(1) Maksukohustuslane on kohustatud:
1) säilitama krono loogilises järjestuses tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1)
väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta
jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Arvel olev informatsioon tuleb
säilitada algsel k ujul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid tuleb säilitada
seitsme aasta jooksul, arvates tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest;
2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt
registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava
käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva
sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud
teenuse või soet atud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja
imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu igapäevast
arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade
kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2
alusel;
4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva
seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist
võimaldava täpsusega;

5) pidama käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendiga
seotud tehingute arvestust ning säilitama korduskasutuspakendit puudutavat
dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat.
(21.04.2004 jõust 01.06.2004 – RT I 2004, 41, 278)
(2) Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja on kohustatud
pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehing ute ja investeeringukulla ostjate
kohta ning säilitama iga tehingut käsitleva dokumentatsiooni viie aasta jooksul, alates
tehingu toimumise päevast.
(3) Piiratud maksukohustuslane on kohustatud:
1) säilitama kronoloogilises järjestuses käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5
nimetatud soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul, arvates nende
väljastamise või saamise päevast. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul;
2) pidama käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 ning § 3 lõike 4 punktides
2–5 nimetatud saadud teenuse ning soetatud ja imporditud kauba maksustatavalt
väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta igapäevast arvestust rahandusministri määrusega
kehtestatud korras;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade
kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2
alusel;
4) pidama arvestust teisest liikme sriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva
seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist
võimaldava täpsusega.
(4) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise
koha tingimuse l, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhaldurile

viimase soovil viivitamatult kättesaadavaks. Kui arvete säilitamise koht on väljaspool
Eestit, on maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit
arvete säilitamise kohast teavitama.

(5) Maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt
registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava
käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse e est tasutava
sisendkäibemaksu ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud
kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud või imporditud kauba eest tasutud või
tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu kohta igapäevase arvestuse pidamise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 37. Arved
(1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse
osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kau ba ostjale lähetamise või
kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes
4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama
tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegut sev isik või kauba soetaja või
teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(2) Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel,
tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvat es kauba või teenuse eest
osalise või täieliku makse laekumise päevast.
(3) Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba
võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja
arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi

füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama
ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse
osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.
(4) Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on
viide sellele arvele, käsitatakse arvena.
(5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase poolt
t alle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe
toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab
arve ning maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete
maks ukohustuslasepoolse aktsepteerimise korda.
(6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul
elektrooniliselt.
(7) Arvele tuleb märkida:
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui
tal on maksukohustus kauba soetamise l või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba
või teenuse eest osalise või täieliku makse laekum ise kuupäev, kui see on
kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;

8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna
sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate
käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
Käibemaksusumma märgitakse kroonides.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
1) nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe
puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15
lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või kuuenda
di rektiivi artikli 13 või 15 vastavale punktile, artikli 8 lõike 1 punktile c, artikli 26b
lõikele B või artikli 28c lõikele E, kauba ühendusesisese käibe puhul artikli 28c lõikele A
ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teis e liikmesriiki
artikli 28c lõikele C. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida
kauba ekspordi puhul ning viidet maksumäära aluseks olevale direktiivi sättele ei tule
arvele märkida teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Ee sti;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul viide selle aluseks
olevale kuuenda direktiivi artiklile 21;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5
lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või kuuenda direktiivi artikli 15
lõikele 2;

4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et
võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3
punktile 2 või kuuenda direktiivi artikli 28c lõike A alalõikele b;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
5) kolmnurktehingu puhul kauba soetaja maksukohustuslasena registreerimise
number ja viide kuuenda direktiivi artikli 28c lõike E alalõikele 3;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul viide
käesoleva seaduse § -le 40 või kuuenda direktiivi artiklile 26;
7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni – ja antiikeseme
edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) või avalikul enampakkumisel
müüdud kasutatud kauba, originaalkuns titeose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi
käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 42) kohaldamisel viide käesoleva seaduse §- le
41 või 42 või vastavalt kuuenda direktiivi artiklile 26a või artikli 26a lõikele C;
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis
selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning
viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või kuuenda direktiivi artikli 21 lõikele 2.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 1000 krooni ilma
käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisau tomaadi, automaattankla ja muude samalaadsete aparaatide
väljatrükitava arve korral.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt
järgmised andmed:
1) arve väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
4) maksustatav summa;
5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
(11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud
nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja
maksukohustuslasena registreerimise numbri.

§ 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine
(1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva
käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta
tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile
märkinud seaduses sätestatut eirates.
(2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras.
Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed
kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades
sätestatud korras.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks
arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

(4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub rahandusministri
kehtestatud korra kohaselt käibemaksu tollile teisest liikmesriigist soetatud uue
transpordivahendi registreerimise päevaks või mitteregistreeritava uue transpordivahendi
puhul kümne kalendripäeva jooksul, arvates transpordivahendi Eestisse toimetamise
päevast.
(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu
alkoholi -, tubaka – ja kütuseaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi maksmise korra kohaselt.
(5
1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 nime tatud isik esitab andmed kauba
kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra
kohaselt, arvestades vajalike erisustega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Käibemaks laekub riigieelarvesse.
(7) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku
poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega.

5. peatükk
Maksustamise erisätted

§ 39. Välis esindusele, diplomaadile, ühenduse institutsioonile ja välisriigi relvajõududele
kohaldatavad maksusoodustused
(1) Käibemaksuga ei maksustata Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele
esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja
Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele,

välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse
institutsioonile, samuti nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni haldustöötajale, välja
arvatud ühenduse institutsiooni haldustöötaja, vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja
arvatud toiduainete soetamisel ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud
käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 säte statud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui
kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000
krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse
tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral. Ühenduse institutsioonile
tagastatakse ka toiduainete soetamiselt tasutud käibemaks.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Käibemaksuga ei maksustata NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti
relvajõududele ja nendega kaasas ole vale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele
vajaliku kauba importi, kui nimetatud relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses. Sellise
kauba ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva
seaduse § -s 37 sätestatud nõuetele va stava arve alusel. Muu välisriigi relvajõududele ja
tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning
rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse käesolevas lõikes nimetatud
maksusoodustusi juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja
institutsiooni või lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning nende liikmete,
peakorteri ja õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise kord
ja tingimused ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse määrusega. Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks
esitatava taotluse vorm kehte statakse rahandusministri määrusega.
(4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse
põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni,
institutsiooni või füüsilise isiku õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu
tagastamist kinnitab välisministri poolt volitatud ametnik.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ni metatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning
nende liikmete, peakorteri ja õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või
käibemaksu tagastamist kinnitab kaitseminister.

§ 40. Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui
maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või
asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus), ning kasutab reisiteenuse
osutamisel ettevõtluseg a tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud
teenust.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust
teisele Eesti või välisriigi maksukohus tuslasele edasiosutamiseks.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti.
Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud
te iselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see
teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis,
ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osuta tud teenusega
seotud reisiteenuse osas.

(4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse
saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja
maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt
isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste
käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu
võrra.
(5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda
maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel
teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on
maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks
soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja
poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane,
kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal e elmise
kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni
kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta
lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt
arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.
(6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike
4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on
vahetult reisiteenuse saaja teenin damiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel
maksnud teisele maksukohustuslasele.
(7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid
teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.
(8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava
reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega
käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt
arvutatud käibemaksusummat.

(9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning
teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra
alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud
teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud
teenuste kohta.
(10) Reisiteenus maksustatakse käibemaksumääraga null protsenti, kui reisiteenuse
osutamisel kasutatakse ühendusesisese reisijateveo teenust. Kui reisiteenuse osutamisel
kasutatakse ka muid teenuseid, maksustatakse reisiteenus käibemaksumääraga null
protsenti ühendusesisese reisijateveo teenusega seotud osas.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(11) Keskmist marginaali kasutava ma ksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava
väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

§ 41. Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni – ja antiikeseme
edasi müügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või
kollektsiooni – ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib
edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse
arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:
1) Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole maksukohustuslane;
2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba
võõrandam isel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel
tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;

3) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa,
originaalkunstiteost ning kollektsiooni – ja antiikeset ed asi müües käesolevas paragrahvis
sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
(2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul
või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni – ja antiikes e,
väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud kuuenda
direktiivi lisa I lõikes a, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte
käsitada kuuenda direktiivi lisa I lõike a kolmes viimases punktis nimetatud kaupu.
Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline,
botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline,
etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00
00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.
(3) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni – või antiikeseme edasimüügi
korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi – ja ostuhinna vahe, mida on
vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
(4) Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule
müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva p aragrahvi lõike 3 alusel
arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt teavitanud, võib ta järgida
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka
järgmiste kaupade edasimüügil:
1) tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni – või antiikese;
2) originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor või autoriõiguse
valdaja.

(6) Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud
võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe
kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse
rakendamisest.
(7) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni – või
antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt
arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud
käibemaks.
(8) Maksukohustuslasel ei ole õigust arvata arvestatud käibemaksust maha
käibemaksu, mille ta on tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava
väärtuse arvestamise kor da kohaldanud maksukohustuslaselt kauba soetamisel.
(9) Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe maksustamisel õigust arvata
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel
maha käibemaksu, mille ta on t asunud:
1) originaalkunstiteose, kollektsiooni – või antiikeseme importimisel;
2) originaalkunstiteose soetamisel autorilt või autoriõiguste valdajalt.
(10) Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud
kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema
dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
isikult ning kauba vast avust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.

§ 42. Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose,
kollektsiooni – ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord

(1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse
avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus
kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles
sisalduva käibemaksu võrra.
(2) Kauba müügihind on s umma, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale
tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba
enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise
korraldajale kohustatud seoses kauba soetam isega tasuma.
(3) Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise
korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.
(4) Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muu le
müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt
väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda
kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korr aldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike
1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt
kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.
(6) Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup
toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama
komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis
saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast.
Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.

§ 43. Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Elektrooniliselt osutatava teenuse puhul on võimalik rakendada
käibemaksustamise erikorda (edas pidi erikord) tingimusel, et teenust osutab

ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud
maksukohustuslasena (edaspidi ühenduseväline maksukohustuslane), liikmesriigi isikule,
kes ei ole registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane.
(2) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra rakendamise, on
kohustatud erikorda kohaldama kõigile teenustele, mida ta elektrooniliselt osutab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele.
( 3) Kui ühenduseväline maksukohustuslane on otsustanud end erikorra alusel Eestis
registreerida, on ta kohustatud maksuhaldurile elektrooniliselt teatama, millal tema
tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub selliselt, et ta enam erikorda
kasutada ei saa.
(4) Registreerimiseks esitab ühenduseväline maksukohustuslane maksuhaldurile enda
kohta elektrooniliselt järgmised kohustuslikud andmed:
1) nimi ja aadress;
2) elektroonilise posti aadress või aadressid;
3) veebilehekülgede aadressid;
4) oma asukohariigis maksukohustuslasena registreerimise number selle olemasolu
korral;
5) kinnitus, et ta ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt maksuhaldurile esitatud andmed
muutuvad, on ühenduseväline maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit muutunud
andmetest elektrooniliselt teavitama.
(6) Maksuhaldur annab ühendusevälisele maksukohustuslasele registreerimisnumbri
ning t eavitab teda sellest elektrooniliselt.
(7) Maksuhaldur kustutab ühendusevälise maksukohustuslase registrist, kui:

1) ühenduseväline maksukohustuslane on teatanud, et ta enam ei osuta elektroonilist
teenust või
2) on ilmnenud, et ühendusevälise maksukohustuslase maksustatav tegevus on
lõppenud või ta ei vasta enam erikorra kasutamise tingimustele, või
3) ühenduseväline maksukohustuslane on korduvalt jätnud erikorra kasutamiseks
kehtestatud nõuded täitmata.
(8) Ühenduseväli ne maksukohustuslane on kohustatud elektrooniliselt esitama
maksuhaldurile iga kvartali kohta elektrooniliselt osutatavate teenuste
käibedeklaratsiooni. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioon esitatakse
kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ühenduseväline maksukohustuslane on
kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise
kuupäevaks. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonis esitatavate
andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri mä ärusega.
(9) Ühenduseväline maksukohustuslane ei või ühenduses kauba soetamisel või
teenuse saamisel tasutud käibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust
sisendkäibemaksuna maha arvata, kuid tal on õigus see vastavalt liikmesriigilt tagasi
küsida (§ 35).
(10) Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust erikorra
raames tehtud tehingute kohta piisava põhjalikkusega, et võimaldada teenuse saaja
asukohaliikmesriigi maksuhalduril kindlaks teha käibedeklaratsiooni kantud andmete
õigsust. Maksuhalduri või teenuse saaja asukohaliikmesriigi maksuhalduri nõudmisel
tuleb andmed teha elektrooniliselt kättesaadavaks. Andmeid tuleb säilitada kümme aastat,
arvates aasta lõpust, millal tehing toimus.
(11) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa
endale määrata maksuesindajat.

§ 44. Füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib käsitada oma käibe tekkimise ajana päeva, mil
tehti § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming. Oma valikust peab füüsilisest isikust
ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit enda registreerimisel maksukohustuslasena
või valiku rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem ja märkima kirjalikus
teati ses maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab valikut rakendama.
(2) Kui valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe
tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.
(3) Vali kut rakendaval füüsilisest isikust ettevõtjal tekib õigus soetatud kauba või
saadud teenuse sisendkäibemaks pärast kauba või teenuse eest osalist või täielikku
tasumist maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.
(4) Kui füüsilisest isikust ette võtjast sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või
osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse
osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise
ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus valikust loobuda, teavitades sellest
kirjalikult maksuhaldurit käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud üldtingimuste
rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem.

§ 44
1. Maksul adustamine
(1) Maksuladustamine on kuuenda direktiivi lisas J nimetatud ühenduse kauba
paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks.
Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine.
(2) Maksulaopidajal peab ol ema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva
maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse

ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras,
arvestades maksulao erisusi.
(3) Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik
esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik
informatsioon.
(4) Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgm ised
tingimused:
1) taotleja raamatupidamine võimaldab maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida;
2) taotlejal on kauba liikumise kohta täpne arvepidamine;
3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
4) taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed;
5) taotlus on majanduslikult põhjendatud.
(5) Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on
taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse
seaduse § -s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud
karistusseadustiku §- des 386–390 sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole
karistusregistrist kustutatud.
(6) Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt
heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik
on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa
identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist.
(7) Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine
lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja.

(8) Kui töötlemise tulemusena kaup ei kuulu enam kuuenda direktiivi lisas J loetletud
kaupade loetellu, tuleb selle kauba maksuladustamine viivitamata lõpetada.
(9) Maksuladustatud kaupa saab ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist
katkestamata. Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni
kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetat akse maksuladustamiseks
ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5
sätestatud maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja
toimetanud.
(10) Maksulaost kadunud kaupa käsit atakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast
ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali
mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta
arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatus t ületava kauba puudujäägi
puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu
olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu.
(11) Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks
kalendr ikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks,
maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost väljatoimetamiseks tähtaja,
kui:
1) laopidajat on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul
karistatud ma ksukorralduse seaduse § -s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui
ta on toime pannud karistusseadustiku §- des 386–390 sätestatud kuriteo;
2) laopidajal on maksuvõlg;
3) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
4) maksulao t egevus ei ole maksulao pidamise nõuetega kooskõlas;
5) maksulao tagatise nõuded ei ole täidetud.

(12) Maksulao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel
või maksuhalduri algatusel. Maksuhaldur võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist peatatud käesoleva paragrahvi lõike
11 punktis 1 nimetatud põhjusel;
2) laopidaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa
kehtivuse peatamise al useks.
(13) Maksulao nõuded, maksulao pidamise loa väljastamise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise, maksuladustamisel oleva kauba hoidmise ja vedamise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

6. peatükk
Lõppsätted

§ 45. Enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel
toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.
(2) Käive loetakse tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva seaduse jõustumiseni
kehtinud käibemaksuseadusest (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30,
177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344), järgmistel
juhtudel:

1) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse
kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist, kuid käesolevast seadusest tulenevana
käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem;
2) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse
kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem, kuid käesolevast seadusest tulenevana
enne käesoleva seaduse jõustumist. Mõlemal juhul täidab maksukohustuslane
käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni
käesoleva seaduse jõustumiseni.

§ 46. Seaduse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut,
kes on maksukohustuslasena regi streeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud
käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest
alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe
maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud
käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei
ole kehtetuks tunnistatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama
käibedeklaratsiooni ning t asuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud
maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
käibemaksuseaduses ettenähtud korras.
(3) Käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende
esmas t kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne käesoleva seaduse
jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud
enne käesoleva seaduse jõustumist (§ 16 lõike 2 punkt 3).

(4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult
teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile
andmise teenust ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate
maamaksu- ja hoonekindlustuskul ude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist
jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)
(5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud
oma ettevõtluses vähem kui vii s kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise
periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma
ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses
kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.
(6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel
maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära
rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri
otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse
jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse
jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba
võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud
käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, e t kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja
valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.
(8) Sõiduautode, mille soetamisel maksukohustuslane arvas kuni käesoleva seaduse
jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 21 lõike 2 või veel varasema
käibemaks useaduse analoogse sätte alusel sisendkäibemaksu maha osaliselt, kasutamist
ettevõtlusega mitteseotud otstarbel omatarbena ei maksustata.
(9) Kui ühendusevälise riigi isikule osutatakse teenust enne käesoleva seaduse
jõustumist sõlmitud transpordivah endi, välja arvatud sõiduauto üürile, rendile või

kasutusvaldusse andmise lepingu alusel, kohaldatakse sellisele teenuse osutamisele kuni
käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et
transpordivahend on antud selle lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse
jõustumist.
(10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose
Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola
Vabariigis, Sloveenia Va bariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid ) vabas
ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või
liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva
seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt
käibemaksu tasumiseni.
(11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa
taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse
käesol eva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise
importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta
tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist
e i ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu
tagastamist.
(12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis
välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, koh aldatakse
kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle
kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.
(13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse
liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise
importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse
Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni
kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.

§ 47. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111,
662; 2003, 2, 17, 48, 341; 71, 472) tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendataks e paragrahviga 8
1 järgmises sõnastuses:
Ҥ 8
1. Mitteresidendi maksuesindaja
(1) Mitteresidendi maksuesindaja (edaspidi maksuesindaja) on riiklike maksude
maksuhaldurilt vastava tegevusloa saanud isik, keda mitteresident võib volitada ennast
esindama Eestis tekkivate maksuseadustest või käesolevast seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks. Maksuesindajana võib tegutseda Eestis asutatud juriidiline isik või
välismaa juriidilise isiku Eestis äriregistrisse kantud filiaal.
(2) Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase
õigused ja kohustused. Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast
seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse
ning täieliku täitmise.
( 3) Maksuesindaja esitab riiklike maksude maksuhaldurile maksuesindaja tegevusloa
saamiseks taotluse, kuhu on märgitud tema:
1) nimi ja aadress;
2) registreerimise number;
3) tegevusala ja tegevuskoht.
(4) Maksuesindaja p eab olema maksevõimeline ja laitmatu reputatsiooniga.
Maksuesindajal ei või olla maksuvõlga. Maksuesindaja peab maksuhalduri nõudmisel
esitama tagatise.
(5) Maksuhaldur otsustab maksuesindaja tegevusloa andmise 20 kalendripäeva
jooksul, arvates taotl use saamisest. Tegevusloa andmise otsustamisel kontrollitakse isiku

vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur võib arvesse
võtta ka isiku varasemate maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist. Maksuhaldur
võib maksevõimelisuse kontrollimiseks nõuda taotlejalt tõendeid tema varalise seisundi
kohta.
(6) Maksuhaldur võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada, kui maksuesindaja
suhtes on alustatud pankroti – või likvideerimismenetlust, maksuesindaja rikub käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi või ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud tingimustele.
(7) Maksuhaldur avaldab maksuesindajate nimekirja oma veebilehel.»;
2) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
“5) maksuesindaja.»;
3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
“5) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
4) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse punktig a 4 järgmises sõnastuses:
“4) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
5) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(2) Avaldusele lisatakse mitteresidendist tööandja põhikirja v õi muu tegevust
reguleeriva dokumendi ärakiri, kui selline dokument on nõutav. Samuti esitatakse
tööandjat esindava isiku volitusi tõendav dokument, selle isiku notariaalselt kinnitatud
või maksuhalduri poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis ning maksu esindaja puhul
maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
6) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ҥ 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja vastutus

(1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest
hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud
maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(2) Maksuesindaja vastutab käesoleva seaduse §- s 8
1 sätestatud kohustuste täitmata
jätmise korral maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad
kohustuste täitmise eest solidaarselt.»

§ 48. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksu seaduses (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44,
284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 5 kehtib 2003. aasta 31. detsembrini.»;
2) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 49. Varasema käibemaksuseaduse kehtetuks tunnistamine
Käibemaksuseadus (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44,
284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tunnistatakse kehtetuks.

§ 50. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisest alates.

(2) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktid 8 ja 9 kehtivad kuni 2006. aasta 30.
juunini.
(4) Käesoleva seaduse § -s 43 sätestatud erikorda rakendatakse kuni 2006. aasta 30.
juunini.
(5) Käesoleva seaduse § 40 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
(07.12.2005 jõust 01.01.2006 – RT I 2005, 68, 528)

1 Sixth Council Directive 77/388/EEC on the harmonization of the laws of the Member
States relating to turnover taxes – Common system of value added tax: uniform basis of
assessment (OJ L 145, 13.06.1977, pp. 1–40);
Eighth Council Directive 79/1072/EEC on the harmonization of the laws of the Member
States relating to turnover taxes – Arrangements for the refund of value added tax to
taxable persons not established in the territor y of the country (OJ L 331, 27.12.79, pp. 11-
19);
Thirteenth Council Directive 86/560/EEC of 17 November 1986 on the harmonization of
the laws of the Member States relating to turnover taxes – Arrangements for the refund of
value added tax to taxable pers ons not established in Community territory (OJ L 326,
21.11.86, pp. 40- 41);
Council Directive 2001/115/EC amending Directive 77/388/EEC with a view to
simplifying, modernizing and harmonizing the conditions laid down for invoicing in
respect of value added tax (OJ L 15, 17.01.2002, pp. 24–28);
Council Directive 2003/92/EC amending Directive 77/388/EEC as regards the rules on
the place of supply of gas and electricity (OJ L 260, 11.10.2003, pp. 8–9).